SiSWATI - Nelson Mandela SDGs Booklet

Lencwajana njengentfo lekhetsekile yekudvumisa Nelson Rolihlahla Mandela, lobekanguMongameli waseNingizimu Afrika, lowatiwa ngekutsi nguMadiba, ngekwemukelwa. kweligugu lakhe lelimile kanye nekuliwa kwakhe lokungapheli kute kukhululwe futsi kuhlaliswe bantfu. Ihlose kwenta kufananisa emkhatsini wekubita kwakhe lokungalibaleki kutsi kusetjentwe netinkhulumo kanye neTinhloso Tentfutfuko Tengucuko yanga-2030 kantsi futsi ihlobene neTinhloso Tentfutfuko Tengucuko (i-SDGs) leyemukelwe kuMhlabuhlangene nga-2015. Lencwajana ilwela kuletsa imphilo kuletinye tetisho takhe (ngaphambi, ngesikhatsi nangemva kweminyaka yakhe lengu-27 asejele) ngekuwahlanganisa nalamanye ema-SGDs lahlobene njengobe sifika emkhatsini wekutsi sifinyelele imigomo lekhona nyalo yebantfu kanye nemhlaba.
Madiba waba ngumuntfu wekucala lowaba nelilanga lekumdvumisa ku-United Nations General Assembly ngalesikhatsi imemetela lusuku lwakhe lwekutalwa ngamhlaka18 Kholwane njengelilannga lemave ngemave laNelson Mandela. Njengoba kuphawulwe ngalokufanele yiNhlangano yaMhlabuhlangene, kukhunjulwa kwelusuku lwekutalwa lwaMandela "sikhatsi sekutsi bonkhe bavuselele emagugu lagcugcutela Nelson Mandela. Kutinikela ngalokuphelele. Kutinikela lokujulile kwetebulungiswa, emalungelo ebantfu kanye nenkhululeko lesisekelo. Kukholwa lokujulile ekulinganeni nasekuhloniphekeni kwalowo nalowo mfati kanye nemuntfu lomdvuna. Kucinisa kusebenta ngekutimisela ekuchumaneni ngekubambisana kuto tonkhe tigaba kanye nekwehlukana."
Inkhulumo lesicubulo yekubungata Lusuku lwaMandela yalomnyaka lophelile neyalomnyaka, "Simo selitulu, Kudla kanye neKubambisana," ibuke tinkhinga letinkhulu tekugucuka kwesimo selitulu, buphuya, kanye nekungalingani kwebantfu. Ngekubambisana ne-Nelson Mandela Foundation, i-UN ihlose kwenta ligalelo lelibalulekile lekutsi singashiyi muntfu ngemuva kufaka ekhatsi kucedza buphuya, kunciphisa kungalingani, kwakhiwa kwemisebenti kanye nekusungulwa kwemabhizinisi, kulawula kahle, kusetjentiswa lokusimeme kanye netindlela tekukhicita, kulungiswa kwekugucuka kwesimo selitulu kanye nekunciphisa, kuphatfwa kwetibi, kugucagucuka kwemandla egezi, kanye nekugucula tinhlelo tekudla.
Njengobe sicabanga ngemavi kanye netento taNelson Mandela ngaphambi, ngesikhatsi, nangemuva kweNgcungcutsela ye-SDG ya-2030 (18-19 Inyoni ngesikhatsi seMhlangano Jikelele we-UN eNew York), asikhumbule emandla ngamunye wetfu lanawo ekwenta umehluko, njengobe asho ngalokuvakalako, "sekuvele kusetandleni tenu". Ngekuhlanganisa umoya waMandela kanye nekuhlanganisa imitamo yetfu nema-SDG, singakha umhlaba lohlala njalo, lonebulungiswa, lolinganako nalohlangene. Asihlonipheni lifa laNelson Mandela ngekuhumusha emavi akhe abe imisebenti siphindze silwele likusasa lelincono.